Laibalehane tõde, nukk-administraator ja suveteatri kohta meeldivalt mõtlemapanev virvendus

Hundipea kakaolao suur rõske betoonruum on tehtud ootamatult hubaseks: trepikojast viib saali valge laudise, numbritubade ja raamitud piltidega kitsas koridor. Saalis numbrikohti pole, nii et võtan ruttu istet kohe esimeses reas. Tõtt-öelda oleksin võinud ma ukseavas veidi kauem seista, sest kohad saalis ei ole võrdselt head: mööda vasakut seinaäärt jookseb üks pikk toolirida, nende vastas on aga neli rida tõusvas joones. Neid ühendavate seinte juurde paigutatakse tooliridu kaks-kolm – kuidas aga mahub. Lavaruumis lahutavad minimalistlikke, rootsiliku metallvoodi ja öökapiga kambreid siksakis laotud poodiumirajad. Alles istudes adun, et otse minu ees on üks saali kuuest tugipostist, mis on samuti pooles pikkuses... The post Laibalehane tõde, nukk-administraator ja suveteatri kohta meeldivalt mõtlemapanev virvendus appeared first on Sirp....