Kes täpselt keelab? Poliitkorrektsus ja teised sõnad, mis arutelu surmavad

„Enam ei tohi ju midagi öelda…“ Selle ohkega algab tuttavlik stseen: kommentaarium, võib-olla perekondlik koosviibimine, mõni konservatiivsete saatejuhtide raadiosaade. Kõik olevat nii poliitkorrektsed, et pea keegi ei julge enam suud lahti teha. Aga kes keelab? Mida täpselt? Ja millal keegi viimati defineeris, mis see „poliitkorrektsus“ üldse on? Keeleteadlane Norman Fairclough on nimetanud poliitkorrektsust võltskonstruktsiooniks (ingl spurious construct)1: selle alla koondatakse üksikinimeste ja rühmade mitmesuguseid praktikaid ja sekkumisi, mis niimoodi hakkavad paistma ühe sidusa nähtusena. Samasugused katuskonstruktsioonid on teisedki poliitilised tähistused, näiteks woke ja sooideoloogia. Keelekasutuses võivad sellised abstraktsed nähtused saada ka tegutsejaks: poliitkorrektsus „keelab“ ja „takistab“, woke „tühistab“, sooideoloogia „surub... The post Kes täpselt keelab? Poliitkorrektsus ja teised sõnad, mis arutelu surmavad appeared first on Sirp....