Siseinfo: NATO kardab, et Venemaa ründab Balti riike, ja valmistub selleks

USA luure keskagentuuri CIA direktor John Ratcliffe hoiatas teisipäeval Venemaad ja selle liidrit Vladimir Putinit sõjalise rünnaku eest mis tahes NATO riigi vastu. Välis- ja julgeolekupoliitika allikad ütlesid väljaandele Iltalehti, et NATO ohuhinnangute kohaselt on kõige konkreetsem Venemaa rünnakuoht suunatud Balti riikidele ning Leedu ja Poola vahelisele maismaapiirile – nn Suwalki koridorile. NATO on valmistunud Eesti, Läti ja Leedu kaitsmiseks eesmärgiga takistada Venemaa vägedel Balti regioonis tugipunkti loomast. Maikuus viisid Eesti kaitsevägi ja NATO Eesti idapiiril – mis on ühtlasi NATO piiriks Venemaaga – läbi kuu aega kestnud suurõppuse „Kevadtorm”. Õppusel osales 12 000 sõjaväelast erinevatest NATO riikidest. Õppuse staap asus Kagu-Eestis Taara linnakus. Staabis töötasid koos NATO vägedega Ukraina ohvitserid, kes õpetasid NATO sõdureid tõrjuma Venemaa rünnakut, kasutades selleks täiustatud droonivõimekust. „Meil on kohapeal Ukraina spetsialistid. Esitame neile väga üksikasjalikke küsimusi. Need puudutavad küberoperatsioone, sidepidamist, elektroonilist sõjapidamist ja mehitamata õhusõidukeid,” ütles õppuse juht kolonel Aron Kalmus. Eesti kaitsevägi ja NATO on loonud Eestis ligikaudu 20 000 sõjaväelasest koosneva maaväediviisi. Eesti uus NATO diviis koosneb Eesti brigaadidest ja 5000 sõduriga Briti brigaadist, kuhu kuuluvad ka Prantsuse väed. 2025. aasta kevadel viis NATO esimest korda läbi õppuse, mille käigus toodi täiskoosseisus brigaad Suurbritanniast Eestisse. Selleks, et Venemaa saaks Eestisse tungida – kasvõi teoreetiliselt –, peaks ta esmalt alistama moodsalt varustatud ja hästi väljaõpetatud NATO diviisi, mida toetab alliansi ühine õhu- ja raketikaitse. Sõjaliste allikate hinnangul vajaks Venemaa ainuüksi selle NATO diviisi ähvardamiseks vähemalt 100 000-mehelist invasiooniväge. NATO märkaks vägede koondamist ning suudaks ennetavalt paigutada Balti riikidesse lisajõude ja -relvastust. Oluline on märkida, et kõnealune NATO diviis on hiljuti harjutanud droonisõda. Iltalehti kohtus Eestis kolonelleitnant Bridle’iga. Ta juhib Briti armee pataljoni, mis kuulub Eestis paiknevasse NATO diviisi. Bridle märkis, et tema sõdurite varustust on tänavu uuendatud. Briti pataljon on saanud tipptasemel droonivastast jalaväerelvastust. Rindejoonel juhivad droone kaheliikmelised meeskonnad. Operaatorit kaitseb sõdur, kelle ülesandeks on tulistada alla Venemaa FPV-droone, kui neid ei õnnestu elektroonilise segamise teel neutraliseerida. See uus lahingudoktriin on üle võetud Ukraina relvajõududelt. „Oleme saanud palju uut varustust vaenlase asukoha tuvastamiseks, tema tegevuse jälgimiseks ning otsuste langetamiseks selle kohta, milliseid meetmeid vaenlase vastu rakendada ja kuidas teda rünnata. See kõik võimaldab meil – üha kiirenevas võidujooksus – avastada vaenlane suuremalt kauguselt ja ta kiiresti hävitada,” rõhutas Bridle. Tasub pöörata tähelepanu Bridle’i viimastele märkustele. NATO on oma sõjalist doktriini muutnud. Selle asemel, et lubada Venemaa vägedel üldse edasi liikuda, on nüüd eesmärk hävitada sissetungivad väed Venemaa pinnal. Kui Venemaa tungis Ukrainasse 2022. aasta veebruaris, loobus NATO niinimetatud tripwire strateegiast. Selle doktriini kohaselt oleksid Venemaa väed enne NATO ulatusliku vasturünnaku alustamist esialgu sisse tunginud. Sõda Ukrainas on näidanud, kui keeruline on Venemaa vägesid positsioonidelt välja ajada, kuhu nad on sisse juurdunud. Prantsusmaa on saatnud NATO kaitsevõime tugevdamiseks Eestisse droonisõjale spetsialiseerunud eriväed. Iltalehti kohtus nendega väikeses Eesti külas, mis asub vaid mõne kilomeetri kaugusel Venemaa piirist. Prantsuse väed harjutasid erinevat tüüpi droonide lennutamist ja demonstreerisid Venemaa droonide vastu võitlemiseks mõeldud käsirelvi. Viimase kaitseliinina on kaheliikmelistel lahingmeeskondadel käsutuses Itaalias toodetud Benelli haavlipüss. Seetõttu on ekslik arvata, et Venemaa suudaks okupeerida Eesti, Läti ja Leedu või isegi mõne osa Balti riikidest. Kolonel Kalmus on NATO diviisi ülema asetäitja. Ta on veendunud, et NATO väed alistaksid venelased kaitselahingus, kui viimased peaksid ründama. „Diviis ise on vaid üks väike osa heidutushoiakust, mis koosneb paljudest samaaegsetest tegevustest: strateegilisest kommunikatsioonist ning õhu-, mere- ja maavägede tegevusest,” ütles Kalmus, rõhutades erinevate väeliikide ühist võimekust. NATO õhu- ja raketikaitseüksused on harjutanud Vene vägede hävitamist nende positsioonidel rünnaku algustundidel. Nii 2025. kui ka 2026. aasta kevadel harjutas NATO oma tähtsaimal õhukaitseõppusel Ramstein Flag nn A2/AD-tsoonide läbimist. Sõjalises terminoloogias tähistatakse Venemaa eesmärki ingliskeelse lühendiga A2/AD, mis tähendab anti-access/area denial ehk juurdepääsu- ja tegevusvabaduse tõkestamist. See viitab õhuruumile, kus Venemaa püüab rakettide, sensorite ja hävituslennukite abil takistada NATO sõjalisi operatsioone. Venemaa üritaks selliseid tsoone luua Balti piirkonna kohal. Rünnaku esimestel t